Kuldmikrofon antakse välja silmapaistvate saavutuste äramärkimiseks ringhäälinguvallas, edendamaks rahvusliku ringhäälingukultuuri järjepidevust.
Kuldmikrofon antakse välja silmapaistvate saavutuste äramärkimiseks ringhäälinguvallas, edendamaks rahvusliku ringhäälingukultuuri järjepidevust.
Kuldmikrofoni antakse nii raadio- kui ka televisiooni eetriajakirjanikule.
Kuldmikrofoni võib saada nii elutöö kui ka ühekordse silmapaistva saavutuse eest. Mikrofoni omistamise põhjus tuleb teha teatavaks.
Kuldmikrofoni võib saada vaid ühe korra.
Kuldmikrofon antakse välja üks kord aastas, 18. detsembril, Eesti rahvusringhäälingu aastapäeval.
Kuldmikrofoni saaja otsustab Eesti Ringhäälingute Liidu üldkoosolek juhatuse ettepanekul. Juhatus kujundab oma ettepaneku liikmete seas läbi viidava küsitluse põhjal.
Kuldmikrofoniga kaasneb rahaline preemia, mille suuruse määrab igakordselt Eesti Ringhäälingute Liidu üldkoosolek.
Länts on raadiotööle pühendanud pea 30 aastat. Aastatel 1992-1994 töötas ta Tartu Raadios saatejuhi ja uudistetoimetajana. 1994. aastal liitus Ulla Länts lühiajaliselt Eesti Raadio uudistetoimetusega ning aastast 1994 suundus tööle Kuku Raadiosse, kus töötas vanemtoimetajana aastani 2021.
Kauaaegse ja mitmekülgse töö eest raadios ja televisioonis.
Veerand sajandi jooksul nii mikrofoni ees kui taga tehtud raadiotöö eest.
Nii tõsiste kui ka meelelahutuslike teemade isikupärase vahendamise eest.
Legendaarsele raadiohäälele kauaaegse ja mitmekülgse töö eest.
Pikaaegse ja meeldejääva töö eest uudiste vahendamisel nii raadios kui televisioonis
Pikaajalise ja tulemusliku töö eest nii teles kui raadios. Universaal kõige paremas mõttes, Ta on teinud uurivat ajakirjandust, samuti spordi- ja muusikalugusid
Elutöö eest.
Juturaadio formaadi edendamise eest, s.h jätkusuutliku Kuku raadio programmi loomise eest
Töö eest raadio muutmisel intiimseks meediumiks (eeskätt Kesköö programmides)
Panuse eest loodushäälte talletamisel ringhäälingu jaoks ning ökoloogilise mõtteviisi populariseerimise eest ringhäälingus
Kohaliku raadio mõtte teostamise eest ja 40 tööaasta möödumise puhul ringhäälingus
Muusikasaadete kultuuri edendamise eest.
Allan Roosileht töötas üle kümne aasta Raadio 2s, lüües selle jaama tegemistes kaasa juba 1993 aastast alates. Veelgi pikemalt oli ta ametis raadio Star FM hommikuprogrammi juhina.
Hariduselt on Allan Roosileht eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning korrektne keelekasutus on tema raadiokarjääri üks edu valemitest. 2017.aastal pälvis ta ka Selge Kõneleja auhinna.
Hendrik Relve autorisaade “Kuula rändajat” on üks Vikerraadio populaarsemaid saateid juba üheksateist aastat. Igal pühapäeval kell 14.00 viib Hendrik Relve kuulajad raadiorännakutele maailma eri paikadesse, kuid alati just loodusesse, mitte linnatänavatele.
Väljapaistva panuse eest regionaalse ringhäälingu arendamisse.
Enam kui 20 aasta jooksul inimeste silmaringi avardamise, inimliku ja köitva jutusaate formaadi arendamise eest.
Pikaaegse ja mitmekülgse karjääri eest televisioonis.
Kauaaegse ja meeldejääva reporteritöö eest tänu millele on emotsionaalselt ja professionaalselt inimesteni jõudnud sajad spordisündmused.
Kauaaegse töö ja meeldejäävate reportaažide, suurte emotsioonide professionaalse vahendamise eest raadios ja televisioonis.
Panuse eest ringhäälingukultuuri edendamisse, s.h sarja eest “Eesti aja lood”
Inimlähedase uudiste-esituse eest, samuti 60. sünnipäeva ning 35 aasta raadiotööjuubeli puhul.
Meisterlike ja mänguliste telereportaažide eest
Muusikakultuuri edendamise eest ringhäälingus
Ringhäälingukultuuri edendamise eest televisioonis, eeskätt suursarjas “Sajandi valgus ja varjud” ning TV 3 uudistesaadete toimetaja-juhina
Analüütilise ajakirjanduse viljelemise eest
Tegevuse eest rahva mälu talletajana ringhäälingus.
